Ärge seksige ringteel, ärge tapke baske, ärge postitage endast politsei eest jooksmise ajal Instagrami pilte. Loe, millega nad maikuus Skandinaavias tegelesid.
Taanit mainiti Slovakkias tavapärasest sagedamini maikuus, mil selles riigis peeti hoki maailmameistrivõistlusi, kus Skandinaavias on kõige vähem hokit. Skandinaavia elas aga oma elu edasi. Vaatame, mis siin viimastel nädalatel juhtus.
Norralased edestavad taas rootslasi
Norralastele meeldib domineerida peaaegu igas pingereas, kuid kui üldine positsioon on vaade Rootsi positsioonile. Kui norrakad on kõrgemal, on nad rahul. Ja nii on nad nüüd kahekordselt õnnelikud. Euroopa Transpordiohutuskomitee (ETSC) värskeimast raportist selgus, et 2017. aastal juhtus 106 surmaga lõppenud õnnetusega Norrast, mis on tõusnud Euroopa turvaliseimaks riigiks, edestades esimest korda Rootsit. Veel 1970. aastal hukkus Norra teedel 570 inimest. Selle dramaatilise vähenemise põhjuseks on pikaajaline töö hariduses, paremad teed ja loomulikult paremad autod. Kahtlemata aitavad juhtide distsipliinile kaasa ka karmid trahvid kiiruseületamise või alkoholiga roolis istumise eest. Kui sõidate Norras kiirusega 40 km/h kiirusega 30 km/h, maksate ümberarvestust 220 eurot. 10 km/h kiiremini, maksad juba 900 eurot. Kui linnas saja joosta, maksad 1400 eurot ja kaotad aastaks juhiloa. Meie seisukohalt on huvitav tõsiasi, et surmaga lõppenud õnnetuste arvus on selge trend. Mida rohkem ida ja lõuna poole liigute, seda suurem on surmaga lõppenud liiklusõnnetuse oht. Sarnase rahvaarvuga Slovakkias hukkus eelmisel aastal teedel 250 inimest.
Norra kehtestas kiiruspiirangu kui üks esimesi riike maailmas. 1912. aastal lubati Norra linnades sõita kiirusega 15 km/h, maal 35 km/h.
Norralased ostavad Rootsi alkoholi
Veel üks huvitav statistika räägib norralaste ja rootslaste suhetest. Lõhe hinnataseme ja norralaste ja rootslaste ostujõu vahel jätkub. Ja mõlema riigi alkoholipoliitika tõttu kajastub see ka alkoholis ostud, mille eest Rootsi ja Norra riigimonopol.Kunagi ajaloos pole norralased Rootsi piirilt nii palju alkoholi ostnud kui 2018. aasta I kvartalis Rootsi piiriäärne alkoholipood, kuhu Trondheimi elanikud reisivad, on näinud uskumatut 15. protsendiline käibe kasv. Igal nädalapäeval väljub Trondheimist kolm korda päevas tasuta buss norralastele, kes soovivad naaberriigis Rootsis odavaid oste teha.Norrakad on valmis kolm tundi teel, et raha säästa. Kokku ostsid norralased Rootsist ligi 4 miljonit liitrit rohkem alkoholi kui mullu samal ajal. Sellele aitasid kaasa Norra valitsuse tõstetud toidumaksud (suhkrule), aga ka norralaste jõukuse kasv, millest Norra pank oma kodulehel iga päev teatab. Praegu on riikliku pensionifondi arvel, kuhu liigub Norra raha naftast, 8 461 000 000 000 Norra krooni ehk ligikaudu 887 000 000 000 eurot.
Keskmine norralane joob aastas 7,7 liitrit puhast alkoholi. Võidukas valgevenelane 17,6 liitrit, venelane 15,1, slovakk ja tšehh 13. Ta joob harvem, kuid suuremates annustes.
Ära seksi ringteel
Iga aasta mais tähistatakse Norras riigipüha ja traditsiooniliselt jätavad Norra abituriendid kooliga enne seda ülevoolavate pidustustega hüvasti. Kui tulete maikuus Norrasse, võite oodata tõeliselt kõlvatud stseene. Nende vabast moraalist annab tunnistust see, et Norra Maanteeameti direktor Terje Moe Gustavsen pidas vajalikuks paluda lõpetajatel vähemalt ringteel seksimist vältida või sildadel alasti joosta, sest siis ei pööra autojuhid tähelepanu liiklusolukorda. Lahtised Norra noored...
Hirm moslemite ees
17 protsenti Norra elanikkonnast on immigrandid või lapsed, kelle mõlemad vanemad on immigrandid. Ainult 4 protsenti Norra elanikkonnast on moslemid.
Hukka mõistetud allveelaevade ehitaja
Taani leiutaja Peter Madseni ja Rootsi ajakirjaniku Kim Wallová hirmutav lugu rändas mööda maailma ja sellest kirjutati ka slovaki keeles Taani on lugu jälginud augustist saati, otsekui põhjamaade karmimatest krimilugudest välja lõigatud. Ekstsentriline ja imetletud Madsen kutsus noore ajakirjaniku oma allveelaevale, kus too jõhkralt seksuaalselt ära kasutas, mõrvas, saagis tema surnukeha ja viskas selle merre. Tänu Taani ja Rootsi politsei suurepärasele tööle saadi mõne nädala jooksul juhtum selgeks, koguti kõik võimalikud tõendid, peeti kohus ning kaheksa kuud pärast mõrva mõisteti Madsen eluks ajaks vangi. Tema advokaat ei ole veel edasi kaevanud ja arvestades kindlate tõendite puudumist selle kohta, kuidas Wallova oma elu kaotas, spekuleeritakse endiselt võimaluse üle, et kohus mõistab Madseni õigeks. Hoiame sellel silma peal. Võib-olla pole siin kohtute menetlusvea ega Madseni põgenemise ohtu style="text-align: justify;">
Kõige kauem valitsenud kuningas
Läheme Rootsi. Rootsi Akadeemia tunnustatud asutuse skandaal, mis vastutab ka Nobeli auhindade jagamise eest, on haripunktis. #metoo kampaania mõju, mis paljastas tõsiasja, et akadeemia varjas mitme naise (sh Rootsi kroonprintsessi) seksuaalset ahistamist akadeemia liikme abikaasa poolt, kummalisi läbikäimisi toetustega, ülisalajane otsus Nobeli preemia laureaatide kohta – see kõik tehti mõne nädala jooksul lugupeetud institutsioonist, mis oli naeruvääristamise ja põlguse sihtmärk. 2018. aastal Nobeli kirjandusauhinda enam välja ei anta. Ilmselt isegi mitte aastal 2019... Elame-näeme see saab otsa. Lahendusse kaasati juba Rootsi kuningas Karol XVI. Gustav, kellest 26. aprillil sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh (valitses peaaegu 45 aastat), ületades Magnus Erikssoni rekordi 14. sajandist.
Sada aastat Baltikumi
Ajaloost rääkides tähistavad Balti riigid, mis Vene haardest pääsemise järel uhkusega Skandinaaviasse kuuluvad, tänavu oma asutamise sajandat aastapäeva. Sellepärast vahelduvad siin ka võitud peade külaskäigud. Aprillis läbis Norra kroonprints Haakon koos abikaasaga kõik kolm Balti riiki ja kinnitas (põhjas) juba teadaolevat tõsiasja, et see on skandinaavia, mitte vene keel.
Ärge tapke enam baske
Kui teil on sõpru Bilbaost, on meil neile hea uudis: neid ei tapeta enam Islandil. Pärast 400 aastat on Island tühistanud vana seaduse, mis kutsus läänefjordide elanikke tapma kõik Islandi kallastele lähenevad baskid. Seadus võeti vastu pärast seda, kui nälginud Baski merehädalised meremehed rüüstasid Thingeyri külas tühja maja ja varastasid kuivatatud kala. Islandlased olid sellest ebaislandlikust teost nii ärritunud, et tapsid kõik neliteist baski une pealt (ainult üks noormees pääses), viskasid nad merre ja otsustasid lõplikult kogu baski rahvas tuleb Islandile. Mõrv ise on tänaseni suurim veresaun saare ajaloos. See absurdne seadus tunnistati kevadel lõpuks kehtetuks ja sümboolse leppimise žestiga surus ohvrite järeltulija Xabier Irujo kätt veresauna põhjustanud talupoegade järeltulija Magnus Rafnssoniga.
Varas Instagramis
Island nautis ka lugu vargast Sindrist. Sindri Þór Stefánsson varastas Reykjavikis umbes kolmkümmend arvutit, politsei vahistas ta ja paigutas kohtuniku edasise saatuse kohta otsuse langetamise ajaks eeluurimiskambrisse. Kuna politseinikud ise leidsid, et nende jaoskonna kamber ei ole eriti mugav, otsustasid nad ta koos vanglasse viia valvamine. Hommikul ronis Sindri aknast sisse, sõitis lennujaama ning enne politsei tööle jõudmist oli ta juba esimesel hommikulennul Stockholmi, juhuslikult lendas temaga kaasa ka Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir. Islandi politsei andis Sindri suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse ja nädal hiljem vahistasid ta Amsterdamis Hollandi kolleegid. Sindri paljastas Instagram. Sindri sõber postitas neist koos tehtud foto oma Instagrami kontole hashtagiga #sindri. Puhkus Amsterdamis on Sindri jaoks läbi ja täna on ta teel koju külmale Islandile.
Artikli allikas: https://bubo.sk/blog/novinky-zo-skandivanie-2
Artikli autor: Jozef style="text-align: justify;">