Kui prognoosime Slovakkia majanduse, Euroopa ja maailma majanduse arengut 2020. aastaks, ei oodanud keegi kodumaal ega välismaal sellist pisiasja nagu väike nähtamatu viirus, mis sees paar nädalat muutis ta praktiliselt kõike. Koroonaviirus on kahtlemata tänapäeval kõige enam käändunud sõna maailmas. Seda seetõttu, et kuigi keegi seda ei näe, on selle tagajärjed saatuslikud ja pikaajalised. See mõjutab ühiskonda, majandust ja ka üksikisikuid. Tänagi võime ilma liialduse ja emotsioonita väita, et koroonaviiruse järgne maailm ei ole enam see, mis oli enne. Eelkõige peame sellest teadlikud olema Euroopas, kus me praegu oleme sellest haigusest leitakse. Järsku kõnnime pooltühjadel tänavatel, melu ja ka tühi elu kaubanduskeskustes on läbi. Käimas on periood, mil teadvustatakse oma nõrkust, aga ka vastastikust sõltuvust ja võib-olla vajadust vaadata uuesti läbi selle maailma väärtuskategooriad, milles me elame.
Mis meid ootab?
Tänapäeval on raske anda selget vastust pealtnäha lihtsale küsimusele. Euroopas sõltub see nakkuse intensiivsusest. Maailmas, kuna mõjutatud on ka teised mandrid, eriti Aafrika, Ladina-Ameerika ja India subkontinent. Kõik see sõltub valitsuste tohutust vastutusest, kuid eelkõige meist. Selge on aga see, et esimeste soojade päikesekiirtega probleemid ei kao. Majanduses ootab meid ka pärast nakkuse lõppemist ees pikk ja aeglane majanduslangus, mis mõjutab eelkõige sotsiaalsfääri ja isiklikku tarbimist. Paljud mõtlevad oma äriplaanid ja investeeringud ümber ning uus olukord toob kindlasti kaasa uusi võimalusi. Olulist rolli mängivad valitsuse poliitika riigi rahanduse ja riiklike investeeringute valdkonnas ning ettevõtluskeskkonna toetamine. Kõik see võib kiirendada majanduse taastumise protsessi ja üleminekut majandustegevuse standardtingimustele. Lahendus, milles see ei domineeri, on äärmiselt oluline või parteiline lähenemine, vaid üksikute riikide ja kogukondade huvi ning seega kodanike huvi sõltumata poliitilisest või religioossest orientatsioonist. See protsess võib olla edukas ainult kõigi nende inimeste ühisel jõupingutusel, kellel on inim-, intellektuaalne või rahaline võimekus.
Aga koroonaviirus?
Muutuma peavad nii ettevõte kui ka üksikisik. Kui me tajume seda haigust vaid ühe inimarengu episoodina, siis tulevad teised haigused ja kindlasti palju hullemad, palju drastilisemate tagajärgedega. Majanduses peame sellest aru saama on juba haripunktis nii mitmete rahvusvaheliste ettevõtete üksikute majandustegevuste kontrolli alal kui ka ülemaailmsete tarnevõrkude valdkonnas. Sellel imelisel ühendusel on ka oma negatiivne mõju, kuna see loob ka ülemaailmsed kanalid haiguste, epideemiate või majandusprobleemide levikuks mandrilt kontinendile. Väiksemate ja kompaktsemate majandusüksuste loomise toetamine loob suurema majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse ning ka paremad eeldused tekkinud probleemide lahendamiseks. Samuti loob see paremad tingimused inimeste annete ja võimete rakendamiseks ning uuenduslikuks tegevuseks. Tugevdamine kapitali ja võimu koondumine ei hävita mitte ainult turumajandust, vaid ka demokraatlikku ühiskonda. Oluliseks tulevikuteguriks saab ka toiduga isevarustatus ja kindlustatus, millega tuleb tegeleda üksikute riigiüksuste tasandil. Need peavad tagama ka toidurakkude kvaliteedi ja nende mõju elanikkonna tervisele.
Järeldus
Periood, mida me läbime, on väga eriline. Paljudel on ootamatult palju aega, sest nad ei saa teha seda, millega nad on harjunud, samas kui teistel pole seda aega üldse, sest nad hoolivad ettevõtte või pere püsimajäämisest. Siiski peaksime igaüks võtma aega, et sellele mõelda kuidas edasi elada või äri teha. Oleme langenud meie käitumist määrava piiritu tarbimise ohvriks, millele allutame oma elu. Me selgitame kodanikuvabadusi kui võimalust teha kõike, olenemata keskkonnast ja keskkonnast, kus me elame. Oleme muutunud individualistideks, kes kasutavad halastamatult oma õigusi, mida me ise määratleme, teiste arvelt. Me võtame sellest maailmast palju rohkem, kui anname, hoolimata sellest, milline on tulevik. Järsku tuleb nähtamatu viirus ja me oleme üllatunud, sest see võtab meie elust rõõmud ära. Peame mõistma, et meie tänane eluviis röövib meie lastelt nende tuleviku. Seetõttu mõelgem neil erilistel päevadel iseendale, keskkonnale ja ühiskonnale, me elame ja selle üle, mida maha jätame. Elu ei seisne ainult materiaalsetes väärtustes, vaid ka vaimsuses, meie sisemises minas ja võimes iseendaga rääkida.
Peter Mihók
Slovakkia Kaubandus- ja Tööstuskoja president
Allikas: Slovakkia Kaubandus- ja Tööstuskoda
http : //web.sopk.sk/view.php?cisloclanku=2020031702